Informatsiooni kvartelli sisemine osa, Nägemisvektori "vanem vend"
Võtmesõnad - Tunneta iseennast (vaatab sügavale iseenda sisse, püüab mõista oma "mina" olemust läbi enesetunnetuse).
Ainult 5% inimkonnast on selle vektori kandjad.
Ürgne liigiroll (arhetüüp) – öine valvur.
Eesmärk – mõista asjade olemust, kuidas ja milleks kõik loodud on. Mis moodustab alge. Helivektori soovid on DOMINANTSED.
Milline on inimene, kellel on Helivektor?
Üldine iseloomustus.
Introvert – kinnise iseloomuga, sügavalt enda sisse sukeldunud, mõtiskleb, vahel räägib iseendaga, igasugune kontakt inimestega on tema jaoks koormav, raske enda seest välja tulla, vahel on raske isegi teise inimese häält taluda. Otsib vaikust.
Talle on iseloomulik abstraktne intellekt. Pürgib oma mõtetega vaimsuse poole, soovib uurida seda, mis ei ole maine, eelmateriaalne (nt. Hing, Kõrgem Jõud), otsib elu mõtet.
Egotsentriline (enesekeskne), kinnine, väheemotsionaalne, sageli depressiivne (see pole loomulik vektori omadus. Depressioon on vektori rahuldamata soovide tagajärg. Tuju langeb, võivad isegi tekkida suitsiidi mõtted, kui elu mõtte otsingud ei kanna tema jaoks jätkuvalt vilja)
Välised tunnused
Vaiksed inimesed, tavaliselt kõhnad, pikema kasvuga, nägu tavaliselt miimikavaene, liigutusd kaootilised. Eriline pilk – pilk on suunatud sissepoole, endasse (näha on, et inimene on mõtetega enda sees). Külmad jäsemed.
Väärtused
Vaimne areng. Enesearendamine. Kõrgem jõud, hing, jumal. Neid alati huvitab, mis toimub peale surma. Iga inimene, kellel on audiilne ehk helivektor, usub, et elu ei lõppe inimese keha surmaga. Elu peale surma on nende jaoks köitev teema.. Nad on veendunud, et kui elu lõpeks keha surmaga, siis oleks see elu siin maailmas täiesti mõttetu. Kogu elu nad veedavad elu mõtte otsingutes: kes ma olen? Milleks sündisin siia maailma? Milleks maailm loodud on? Mis juhtub peale surma? Nad ei leia rahuldust materiaalsetest asjadest, kõigest, mis võib pakkuda üks tavaline elu. Vaatamata pere, sõpruskonna, raha, töö, ja muu olemasolule võivad nad siiski tunda masendust ja kannatada selle all, et kõik tundub mõttetuna. Iseloomulik on just see, et seda tunnet ei leevenda ükski materiaalne kordaminek või hüve, mida neile seejuures tavaliselt pakutakse.
Eripärad, iseloomustus
Räägib vaikse häälega, pigem vaikib, on näha, et iga sõna tuleb tal välja raskustega, ta nagu ületaks ennast, et kontakteeruda teiste inimestega. Kui tema poole pöördutakse küsimusega, ta sageli reageerib viivitusega, küsib üle: A? Mis? Kas minuga räägid? Võttes sellega enda jaoks aega, et kohaneda, sügavalt enda seest välja tulla. Kontakti alustamine on vahel raske tema jaoks, mida halvemini helivektoriga inimene tunneb ennast, seda raskem on tal teistega kontakteeruda, sest siis ta soovib veel enam omaette olla.
Olles oma mõtetega sügavalt enda sees ta vahel võib kaotada reaalsuse taju, võib unustada süüa, juua.. lihtsalt ühel hetkel tunneb, et ta järsku on nii nõrgaks muutunud ja siis alles taipab, et ta ei ole söönud terve päeva jooksul.
On väga tundlik helide ja intonatsioonide suhtes – tunneb hääle järgi inimese seisundit, tunneb ära vale. Hõlpsasti omandab võõrkeeli, suudab rääkida ilma aktsendita.
Sõnades peitub tema jaoks eriline tähtsus ja väärtus, tunnetab sõna. Suhtluses kasutab väga sageli MINA vormi. Tema jaoks MINA ongi terve maailm, mida ta sügavuti uurib.
Tema kohta öeldakse – „ ta on teisest maailmast“, imelik, hajameelne, mõttelaokil, käitub kui külaline teielt planeedilt. Pidevalt oma mõtetega enda sees, mõtiskleb. Hommikuti on tal raske ärgata, päeval ta on sageli unine, ärkab ellu hilja õhtul, öösel. Võib olla probleem unetusega. Varem ürgsetel aegadel helivektoriga inimese funktsioon oli - valvata jahimehi (karja) öösiti, et ära hoida ja ennetada kiskjate rünnakuid magavatele inimestele ajal, kui nad on kõige haavatavamad. Selle rolli täitmiseks on helivektoriga inimesel eriti hea kuulmine (et öövaikuses eristada pisemaidki helisid, mis võivad olla ohu allikaks). Seetõttu tema aktiivne ärkveloleku aeg on just öösiti, kui kõik teised magavad. Ajal, mil teised magasid, kuulasid nad vaikust ja nautisid üksinda olemist, taeva ja tähtede vaatlemist ning mõtteid igavikule. Öö on helivektoriga inimese aeg.
Kaasaegses maailmas puudub vajadus öösiti valvata ja ärkvel olla (linnapildis kiskjaid ei ole, kõik on puuri pistetud), kuid see helivektorile omane rütm ei ole kuhugi kadunud. Just helivektoriga inimesed on sageli öösiti ärkvel, kuulavad muusikat, või istuvad internetis, loevad, mõtiskledes igavesest. Kui helivektoriga inimene on sunnitud hommikuti vara ärkama, siis tema ööpäevane rütm on tugevalt häiritud.
Helivektoriga laps koolis esimeste tundide ajal tukub, ei suuda keskenduda, ega toimuvat eriti jälgida, sest päev ei ole tema aktiivsuse aeg. Samas esimestel tundidel on sageli kontrolltööd ja selline laps ei suuda unisuse tõttu ülesandeid täita, jääb teistest maha. Õpetajad tembeldavad ta sageli ekslikult vaimsete puuete ja alaarenenud laste hulka, mõistmata tema olemust (tegelikult on nende helivektori kandjate intellekt on väga kõrge ja terav, lihtsalt ta on eriline ja suunatud abstraktsete asjade uurimisele) Helivektoriga laps ei lärma teistega koos tundide vaheajal, pigem istub vaikselt omaette. Suhtleb vähe. Liigub vähe. Oluline on tagada talle maksimaalselt vaikset keskkonda, see on tema komfordi ja hea arenemise oluline tingimus, samuti vajab võimalust omaette olla. Kõvad helid, lärm on kahjulikud temale. Tema peale ei tohi karjuda, teda ei tohi alandada. Vanemate omavahelised tülid võivad teda sügavalt traumeerida.
Helivektor on unikaalne selle poolest, et see on ainuke vektor, kus puuduvad materiaalsed soovid. Kõrges temperamendis ei huvita teda ükski maine asi – raha, pere, lapsed, seks, võim, kuulsus, karjäär, isegi teadmised mitte. See on ainuke vektor, kes oma soovidega pürgib ainult kõrgema jõu, maailma(kõiksuse) seaduspärasuste mõistmisele, Algpõhjuse leidmisele. Kuna kaasaegne tarbimisühiskond on keskendunud kõigele muule, kui helivektori vajadustele, mida ta kõigest jõust (sageli seda teadvustamata) otsib, siis jääb see tema soov rahuldamata ja see põhjustab tema jaoks väga suurt piina, raskesti talutavat sisemist pinget. Kui see pinge kasvab üle depressiooniks, siis muutub kõik mõttetuks, tulevik on pime, miski ei paku rõõmu, edasiliikumisvõime on kadunud, inimene kustub, kannatab unetuse või liigse unisuse ja peavalude käes.
Realiseeritud helivektoriga inimese tegevusalad Ühiskonnas:
nt. füüsik, helilooja, filosoof, teoloog, programmerija, luuletaja, kirjanik, astronoom, kirurg
Huvialad
Väldib lärmakaid ja rahvarohkeid kohti, eelistab üksinda olemist ja vaikust. Hea meelega kuulab muusikat. Helivektoriga inimese muusika eelistusi määrab vektori seisund: depressioonis võib ta üritada vaigistada sisemist piina kõva rokimuusikaga. Heas seisundis helivektoriga inimesele meeldib klassikaline muusika, kui heli vektori temperament (vektori soovi jõud) on madal, siis muusika annab piisava rahulduse helivektori soovidele.
Meeldib lugeda, eriti esoteerilist ja filosoofilist kirjandust, luuletusi, raamatuid teaduslikust fantastikast ja psühholoogiast. Öösiti ta ei maga, filosofeerib vaadeldes vahel tundide viisi tähti täis taevast, see pakub talle rahuldust. Vahetule suhtlemisele silmast silma eelistab suhtlemist läbi interneti, tal on lihtsam oma mõtteid jagada kirjutades kui rääkides.
Helivektori neuroos on skisofreenia.
